Eesti Vabadussõjalaste Liit

10. oktoobril 1926. aastal asutati Tallinna Eesti Vabadussõjalaste Liit. Peagi tekkisid liidud ka teistes linnades ja maakondades ning 2. juunil 1929 ühineti Eesti Vabadussõjalaste Keskliiduks. 1933. aastaks oli liidus üle 40 000 liikme, ületades kõigi poliitiliste parteide liikmete arvu. 1934. aasta riigivanema kandidaadiks esitamisel oli Eesti Vabadussõjalaste Liidu esindaja erukindral Andres Larka VR I/1 toetuseks kogutud 52 436 allkirja. Seda oli rohkem kui ülejäänud kolme kandidaadi toetuseks kokku. 12. märtsil 1934 kuulutas riigivanem Konstantin Päts välja kaitseseisukorra, millega lõpetati ka Eesti Vabadussõjalaste Liidu legaalne tegevus. Rinnamärk kujutab endast valgeks emailitud Maria Theresia risti, mille harude vahel on kuldsed kiired ja keskel Vabadusristi südamikule viitav käsi mõõgaga ning tähed VL (Vabadussõjalaste Liit). Risti alumisel harul Vabadussõja daatumid 1918–1920.

 
 

 

 

   

Vabadussõjalaste Liidu liikmemärk

     

 

 
 

Vabadussõjalaste Liidu auliikme märk, annetatud kindralmajor Aleksander Tõnissonile.